Teadlik poodlemine vs säästuelu
Eelmises postituses kunagi ammu ammu kui see ilmus, mainisin ma postituse lõpus, et üritame kord nädalas poes käia ja kui sellest midagi rääkida on siis ka kirjutan. Tegelikult on küll midagi rääkida. Postituse kirjutan sellepärast juba, et jube tihti küsivad sõbrad ja tuttavad selle kohta ja siis ma lihtsalt ei mäleta mida ma juba rääkinud olen ja kellele ja nii jääbki mõni tähelepanek edasi andmata. Kõigepealt tahan ära öelda, et tegemist ei olnud mingi jubeda säästu ajaga ja isegi ei ajendanud meid sellist kord nädalas poodlemist tegema raha vaid see tohutu ületarbimine ja raiskamine. See hunnik toitu mida me tegelikult ära viskasime oli metsik. Näiteks viimane piisk karikasse oli see, kui avastasin külmkapist kinnise paki piima, mille tähtaeg oli juba 2 nädalat möödas. No okei, meil on koer, aga aegunud piima me talle ju ei paku ja üldse selliseid toite millel on juba hall karvane kasukas selga kasvanud. Tohutus koguses pildusime minema kooke, millest oli max pool söödud.