Kannapööre - linnast maale

Hommikuti paneme me teleka käima ja õhtul enne magama minekut kinni. Lihtsalt nii see meil käib, kui palju me sealt üldse midagi vaatame on iseasi, pigem laseme kõik selle kiirelt läbi. Mõned asjad sealt ei jää ka märkamata tänu Miale. Enamus asju on rubriigis: Emme ma tahan ka seda! Näiteks tuli ta ükspäev minu juurde ja lausus: "Emme, seal on naisel kukeseen." No olgem ausad, me teame kõik unepealt, mis reklaami ta mõtles.  "Meil on külmkapis kukeseen" On jah, ma ei hakka ju 2 aastasele seletama mis reklaam see tegelikult on, niigi peame talle seletama juba väga palju teemasid mille võib kokku võtta nii -"Ma ei taha, et sa teaks või Ma ei taha seda seletada" Ja siis loomulikult "Oh, valel ajal", minu arust väga õnnestunud reklaam, laulame seda Miaga lausa koos ja see kummitab veel mitu tundi otsagi. Igatahes kui on olukord oh, valal ajal, siis lähme apteeki seda laulma, sest tegelikult ma ei mäletagi, mis preparaati reklaamiti. Aga o

Teate, ma ei tea, kuidas teiega lood on, kuid mina ei kannata absoluutselt kui keegi topib oma nina minu asjadesse. Ütlen kohe ära, et tegemist ei ole meie väikse külapoega siin, sest siin topib poemüüa nagunii koguaeg oma nina toidukorvi, aga teeb seda kuidagi toredalt. Küsib mis õhtul süüa teed  või räägib mõne toote kohta kuidas tema seda kasutab ja kuidagi lahe olek on, selline chill. Käisime eile poes ja valisime käru igasuguseid asju täis. Teeme veebruaris eksperimenti, kus käime vaid kord nädalas poes. No elame näeme kuidas asi lõpuks kujuneb, saab näha ehk ka saab postituse kui midagi on üldse sellekohta kirjutada. Tiirud tehtud ja aeg kassasse suunduda. Seisan Miaga kassa otsas ja pakin oma toidukotti kui müüja lööb läbi kobaratäie banaane ja ütleb, need banaanid on mürgised, mida toorem seda mürgisem. Vastasin viisakalt, et meil on kodus nii soe, et homseks on need banaanid juba küpsed. Teate, kellelegi ei meeldi targutajad. Ma olen elu aeg eelistanud kõvemat õuna