Kui poemüüja topib oma nina sinu ostukorvi..

Teate, ma ei tea, kuidas teiega lood on, kuid mina ei kannata absoluutselt kui keegi topib oma nina minu asjadesse.

Ütlen kohe ära, et tegemist ei ole meie väikse külapoega siin, sest siin topib poemüüa nagunii koguaeg oma nina toidukorvi, aga teeb seda kuidagi toredalt. Küsib mis õhtul süüa teed  või räägib mõne toote kohta kuidas tema seda kasutab ja kuidagi lahe olek on, selline chill.

Käisime eile poes ja valisime käru igasuguseid asju täis. Teeme veebruaris eksperimenti, kus käime vaid kord nädalas poes. No elame näeme kuidas asi lõpuks kujuneb, saab näha ehk ka saab postituse kui midagi on üldse sellekohta kirjutada.
Tiirud tehtud ja aeg kassasse suunduda.
Seisan Miaga kassa otsas ja pakin oma toidukotti kui müüja lööb läbi kobaratäie banaane ja ütleb, need banaanid on mürgised, mida toorem seda mürgisem. Vastasin viisakalt, et meil on kodus nii soe, et homseks on need banaanid juba küpsed.

Teate, kellelegi ei meeldi targutajad. Ma olen elu aeg eelistanud kõvemat õuna, pirni kui ka banaani mingile üleküpsele lötsakale. Näiteks banaanindega on meil alatihti selline probleem, et ükskõik kui palju me neid ka ei osta, viimane banaan jääb vedelema, ma ei tea kas asi on viisakuses või mitte, aga üldiselt juhtub see umbes 3 päeva pärast pärast banaanide koju toomist kui banaan on meil lihtsalt üle valminud ja käsi ei tõuse selles plönnist isegi pannkooki tegema.

Tõsi, kui meil Pipa oli beebi ja elas toas, siis suutis ta alati kobaratäie banaane öösel kätte saada -ükskõik kus need ka ei olnud ja loomulikult jõudis ta need ka koos koortega ära süüa ja hommikuks välja seedida. Sel eluperioodil meil ei jäänud tõesti ühtegi banaani alles.
Ühesõnaga koju jõudes teatas Mia meile, et ei taha banaani, sest need on mürgised.
Tänks täiega poetädi! Mis järgmiseks? Küsid, miks me nii palju vorsti ostame? Või et miks meie koer inimese vorsti sööb?

Kuidas on kogemused teil? Kas kassapidaja on toppinud oma nina sinu ostukorvi?