Päris leivaahju leib
Juba korteris küpsetasime leiba, noh pigem mina küpsetasin. Maale kolides oli meile positiivseks üllatuseks suur leiva ahi. Kui nüüd kirjeldada ahju suurust, siis on see umbes kaks annelinna paneelmaja wc-d. Jah, ulme. Kütame seda ahju ülepäeviti ja umbes meetriste puudega. Nali, täitsa palkidega tegelikult.
No ja ühel päeval siis mõtlesin oma peaga, et võiks leiba küpsetada. Ei ole see midagi nii lihtne nagu õunakoogi tegu, vaid leivategu tuleb alustada juba 12 tundi varem. Tuleb käima panna eeltaigen.
Panin siis aga taigna käima - käesoe vesi juuretisele ja rukkijahu. Mõne tunni möödudes hakkasin aga arvutama, et kui nüüd 12 tundi peab eeltaigen käima, siis peaksin ma leiva ahju panema kell 3 öösel. Enne seda on ju vaja mitu tundi ahju kütta. Paanikas jooksin eeltaignaga sahvrisse ja nn külmutasin taigna käimise. Teine katse- tõin taigna tagasi hommikul tuppa ja lasin tal oma elu elada. Õhtul panime ahju kütte. Ahju kütmine näeb tegelikult välja päris koomiline, sest kännud on rasked mida sinna ahju viskama peab ja ahi ajab ka jubedalt sisse.
Kui ahi juba küdes oligi aeg segada leivataigen kokku- juurde tuleb panna suhkur,sool, rukkijahu ja no mina armastan väga seemnetega leiba. Seekord pidin aga kahjuks leppima hoopis röstsibulaga, sest seemneid mul ei olnud.
Leivataigen võiga määritud vormi ja sooja kohta ootama oma aega. Teate, oma taigna kogusega olen ma teinud varem 3 pätsi leiba, aga jõuluvana tõi mulle sel aastal savist väga vinge leivavormi ja see on niivõrd suur, et nüüd tulebki kolme leiva asemel üks pirakas.
Siibrid kinni ja leib ahju. Mia magas, Sten läks ka magama. Jess, tund aega puhkust. Umbes 40 minuti möödudes mõtlesin, et vaatan oma leiva üle. Ja siin ta ongi 😁😅 Tegelikult ei ole mul õrna aimugi kuidas päris ahjus leiba küpsetatakse. Õpin oma vigadest ja järgmisel korral ei jäta ahjukütmist poole öö peale.
Elus ei saagi ainult õnnestumised olla :)
 |
| Elektriahjus tehtud leivad |
No ja ühel päeval siis mõtlesin oma peaga, et võiks leiba küpsetada. Ei ole see midagi nii lihtne nagu õunakoogi tegu, vaid leivategu tuleb alustada juba 12 tundi varem. Tuleb käima panna eeltaigen.
Panin siis aga taigna käima - käesoe vesi juuretisele ja rukkijahu. Mõne tunni möödudes hakkasin aga arvutama, et kui nüüd 12 tundi peab eeltaigen käima, siis peaksin ma leiva ahju panema kell 3 öösel. Enne seda on ju vaja mitu tundi ahju kütta. Paanikas jooksin eeltaignaga sahvrisse ja nn külmutasin taigna käimise. Teine katse- tõin taigna tagasi hommikul tuppa ja lasin tal oma elu elada. Õhtul panime ahju kütte. Ahju kütmine näeb tegelikult välja päris koomiline, sest kännud on rasked mida sinna ahju viskama peab ja ahi ajab ka jubedalt sisse.
Kui ahi juba küdes oligi aeg segada leivataigen kokku- juurde tuleb panna suhkur,sool, rukkijahu ja no mina armastan väga seemnetega leiba. Seekord pidin aga kahjuks leppima hoopis röstsibulaga, sest seemneid mul ei olnud.
Leivataigen võiga määritud vormi ja sooja kohta ootama oma aega. Teate, oma taigna kogusega olen ma teinud varem 3 pätsi leiba, aga jõuluvana tõi mulle sel aastal savist väga vinge leivavormi ja see on niivõrd suur, et nüüd tulebki kolme leiva asemel üks pirakas.
Siibrid kinni ja leib ahju. Mia magas, Sten läks ka magama. Jess, tund aega puhkust. Umbes 40 minuti möödudes mõtlesin, et vaatan oma leiva üle. Ja siin ta ongi 😁😅 Tegelikult ei ole mul õrna aimugi kuidas päris ahjus leiba küpsetatakse. Õpin oma vigadest ja järgmisel korral ei jäta ahjukütmist poole öö peale.
 |
| söetableti asemel |
Elus ei saagi ainult õnnestumised olla :)
pole häda midagi. toit peabki kõhtu korras hoidma ;)
VastaKustuta