Vastlad,vastlad,vastlad

Ojee, ongi kätte jõudnud see üks päev aastas, kus võib süümepiinadeta näost sisse ajada lugematul hulgal saia ja vahukoort. Silm ka ei pilgu.

Teate ikka, et vastlapäev on päev enne varakevadest seitsmenädalast suurt paastu. Haha , hea töö esivanemate poolt - kõik viimseni läbimõeldud eks.

Tegelikult ju 20.sajandil toituti aastaaegade järgi ehk siga tapeti mardipäeval või jõuludel ja siis jaotati sealiha kõik talve peale ära. Tänaseks ehk vastlapevaks olid ainult seajalad järele jäänud ja just seetõttu neid söödigi. No ja sellest ka nimetus lihaheitepäev. Ja nüüd siis oligi liha otsas, kanad veel ei munenud, lehm ei olnud veel lüpsile hakanud ja no mis sa teed, ongi aeg paastuks.
Mitte miski ei olnud juhuslik.
Eesti vastlapäeva kombestikku kuulub ka kelgutamine ja pikk liug ennustas just eesootavaks suveks head linakasvu. Lina me kasvatama ei hakka, aga liu tegime ikka Miaga juba ära. Äkki laieneb muudele köögiviljadele ka. Põidlad pihku eks😉

Mägi oli küll nigel, aga ausalt jooksin kelgu ees päris pikalt, et ikka tuleks pikk liug.

No ja eelmainitud kuklid ei saa ju ka meie perest puududa, seega hakkasime aga usinalt saia küpsetama. Kui nüüd retsepti küsite, siis ma ei tea. Ma tõesti ei tea, 1 pärmikuubik, pool liitrit piima, 2 muna, 200g võid ja silmajärgi jahu,suhkrut ja soola. Aga see silmajärgi ei ole mingi mõõtühik.
Ja muidugi tänu ülitäpsele ja uskumatult kiirele abilisele saime valmis täpselt 21 erisuuruses taignapalli.

Oot, teate mis veel ?

Naised uskusid, et kui vastlapäeval minna keskööl ristteele ja teha seal hernestest rist, selle kohal kükitades häda teha, siis kutsub see välja vanatühja, kes niisuguse teo peale igasugused soovid täidab.

Niiet, kõik pange aga herned ja soovid valmis.