Kiri õhtulehest

Oli üks täiesti suvaline teisipäev. Ei päris suvaline siiski ei olnud, see oli see kevade alguse teisipäev. Mia magab, ajan sõbrantsidega netis juttu. Kalpsan kööki lasen endale mõnusa latte, ise veel liigun tagasi suurde tuppa ja mõtlen, kas vaatan oma tobedat metskassi telekast või pigem pikeerin veel viimased tomatid ja piprad àra. Istun arvuti taha maha ja kuulen.. Kohvimasin lülitab end välja. Selge- see tähendab ju et lasi selle sortsu loputusvett ka mu latte sisse. No mis seal ikka, oma kohv, oma vesi. Ära lmselt ei sure. Lonksan kohvi ja istun läpaka taha. Kuulen heli "plönn". Teate seda heli? See on see heli kui sulle e-mail tuleb. E-mail gmail on mul viimaselajal koguaeg lahti, sest ootan ühte olulist ostsust. Kui otsus saabub siis räägin sellest ka.
Võtan mina siis selle gmaili lahti ja vaatan ÕHTULEHT. Seest hakkas keerama ja uskuge mind see ei olnud sellest loputusveest seal kohvis. No ja ei olegi mingi reklaam, vaid õhtulehe ajakirjanik kirjutab mulle ja tahab intervjuud. Mulle? Täiesti suvalisele blogitajale, keda loeb ainult 4000 inimest? Loen kirja läbi, okei küsimused ei ole üldse jubedad, õhtulehele kohaselt Oleks oodanid justkui karmimaid ja intrigeerivamaid küsimusi, aga no eks minult ei olegi midagi huvitavamat küsida. Vastata või mitte? Mis mul kaotada on ? Oma prime-time oleks kaotada, just see aeg kui Mia magab ja ma saan lihtsalt olla. Samas mõtlesin, et prime-time tuleb ju mul homme jälle aga õhtulehe kiri mitte. Okei. Vastasin. Kas üldse midagi avaldatakse või kas olen piisavalt huvitav mutt, seda näitab aeg.