19 päeva veel
Veel on jäänud üheksateist päeva pulmapeoni. Tegelikult 456 tundi. Sellest umbes 152 tundi ma magan maha, noh sõna otsesesmõttes magan, nagu normaalsed inimesed ikka. Niisiis jääb vaid pulmadeni 304 tundi.
Ma ei tea kuhu see aeg kaob. Kui varasemalt oleme võtnud seda kõike suhteliselt külma südamega ja rahulikult, siis nüüd on kätte jõudnud see aeg, kus närv on juba sees ja tegemist on liiga palju. Ise mõtlen küll, et kurat, oli vaja mul molutada nende lauakaunistustega, mida olen siin mitu õhtut öötundidest vorpinud. Sten muidugi arvab vist, et ma söön hoopis neid kuumaliimi pulki, sest neid läheb küll siinmajas hetkel rohkem kui leiba. Teha on meeletult palju ja mitte ainult pulmadega seotud, vaid kõik aiasaadused valmivad. Kurgid tahavad tegemist ja tuhat üks muud tegemist on korraga kukil.
Tegelikult ei tahtnudki ma sellekallal viriseda, vaid hoopis ühe teise asja kallal.
Kui kutsed olid välja saadetud, siis sealt võis välja lugeda ühe kuupäeva, mil inimesed peaksid teavitama oma osalemisest või mitteosalemisest. Miks? No ikka sellepärast, et teaks teha toiduarvestus, arvestada majutusega, arvestada kohtate paigutusega ja kõige muuga. Ja üllatus üllatus, mul on muideks midagi vastu ka saata inimestele, mis sisaldab selle päeva infot.
Praeguseks olen saanud 70 külalise kinnituse asemel hoopis 30. Kurb protsent. Ehk siis arvestan hoopis 30ga? Või arvestangi 70 külalisega ja pärast istun oma toiduhunnikus?
Seega , kallid külalised, ma ei tagaks olla pruutzilla, aga kas Te ei arva, et mul on midagi muud targemat oma ajaga peale hakata kui kõikidelt üle küsida? Palun ärge siis kurvalt end tundke, kui teile ei olegi istekohta või kartulit.
Aga muidu, oleme kadunud olnud jah. Maaelu ongi nii kiire, et kui lõpuks tuppa jõuame siis kukume närtsti voodisse ja magame nagu kotid. Kui ükskord see kiire-kiire aeg läbi peaks saama, siis oleme tagasi blogilainel 101%.
Ma ei tea kuhu see aeg kaob. Kui varasemalt oleme võtnud seda kõike suhteliselt külma südamega ja rahulikult, siis nüüd on kätte jõudnud see aeg, kus närv on juba sees ja tegemist on liiga palju. Ise mõtlen küll, et kurat, oli vaja mul molutada nende lauakaunistustega, mida olen siin mitu õhtut öötundidest vorpinud. Sten muidugi arvab vist, et ma söön hoopis neid kuumaliimi pulki, sest neid läheb küll siinmajas hetkel rohkem kui leiba. Teha on meeletult palju ja mitte ainult pulmadega seotud, vaid kõik aiasaadused valmivad. Kurgid tahavad tegemist ja tuhat üks muud tegemist on korraga kukil.
Tegelikult ei tahtnudki ma sellekallal viriseda, vaid hoopis ühe teise asja kallal.
Kui kutsed olid välja saadetud, siis sealt võis välja lugeda ühe kuupäeva, mil inimesed peaksid teavitama oma osalemisest või mitteosalemisest. Miks? No ikka sellepärast, et teaks teha toiduarvestus, arvestada majutusega, arvestada kohtate paigutusega ja kõige muuga. Ja üllatus üllatus, mul on muideks midagi vastu ka saata inimestele, mis sisaldab selle päeva infot.
Praeguseks olen saanud 70 külalise kinnituse asemel hoopis 30. Kurb protsent. Ehk siis arvestan hoopis 30ga? Või arvestangi 70 külalisega ja pärast istun oma toiduhunnikus?
Seega , kallid külalised, ma ei tagaks olla pruutzilla, aga kas Te ei arva, et mul on midagi muud targemat oma ajaga peale hakata kui kõikidelt üle küsida? Palun ärge siis kurvalt end tundke, kui teile ei olegi istekohta või kartulit.
Aga muidu, oleme kadunud olnud jah. Maaelu ongi nii kiire, et kui lõpuks tuppa jõuame siis kukume närtsti voodisse ja magame nagu kotid. Kui ükskord see kiire-kiire aeg läbi peaks saama, siis oleme tagasi blogilainel 101%.
Kommentaarid
Postita kommentaar