Lähme kakale

Ma tean, et see on jäätise ikoon tegelikult :D

Nagu öeldakse, suurtel lastel suured mured ja väikestel väiksed. Meie tsikk on aga märkamatult suureks saanud ja eile õhtul sättis ta end meie voodise ja meie vahele magama. Tegelikult küll mitte magama, vaid nõudis, et emme räägiks peppa-george juttu.
No hell no, palun mitte ainult peppat. Mitte, et mul peppa vastu midagi oleks, aga ma ei suuda päeva lõpus enam mingeid asju välja mõelda. Suudan vaid öelda, et elasid kord peppa ja george ja ongi tühimik mu peas. KÕIK. Ja kui ma üritan meenutada mõnd Peppa multikat, siis ei tule ka mitte midagi meelde, samas kui need meil telekast vahel jooksevad olen ma justkui kõiki ju näinud ja tean täpselt kes-mida kohe ütlema hakkab.
No okei, ütlsin, et räägime parem oma tänasest päevast. Ja  nii ta vuristaski: Mamma tõi šokomuna,kollase, draakon oli sees.

Vaikus.
Õhksoojuspump puhub maheda uinutava häälega, toas on soe, mõnus on olla oma sulgkerge pilvekese teki all. Sulen silmad, tunnen kuidas keha muutub raskeks ja uni hakkab tulema.
Ja siis kostub mu kõrvalt "Emme, lähme kakale"
Kurat küll,no heaküll. Istun seal külma vannitoa plaadil. Hakkab pihta kurikuulus arupäring näpuga näidates "MIS SEE ON?"
"Emme, mis see on?"
"See on vuugivahe"
"Emme, mis see on?"
"See on silikon"
"Emme, mis see on?"
"See on duššisegisti, sealt tuleb vett"
"Aaa, äkki tuleb hoopis kampsun?"
Ma ei oska midagi öelda , kehitan õlgu hoopis vastuseks.
"Emme, mis see on?"
"See on ju duššikabiin, sa tead ju küll"
Kõlab kuri naer, mis on ilmselt õpitud multifilmidest ja ta vastab: " Hahahaaa, see on tussukabiin"
"Jajah, kas sul tuleb ka midagi või lähme ära siit?" küsin juba tüdinenult
"Jah, emme , tuleb homme" vastab tsikk.
Lahume vannitoast tussukabiini laulu saatel, Mia hõikab veel voodi juures " Issi, meil on tussukabiin"

Oleme voodis tagasi.. Vaikus..
Õhksoojuspump puhub maheda uinutava häälega, toas on soe ja sulen silmad. Keha muutub raskeks, ning mõtteid ei ole enam peas, kui äkki kõlab minu kõrvalt..
"Emme, lähme kakale"