Kannapööre - linnast maale

Jah , ma olen ära. Ma olen täiega ära blogi lainelt. Ma isegi ei tea miks, võib-olla on asi selles, et minu idülliline rahulik maaelu hakkab muutuma tagasi linnaeluks. Käin ju ettevõtlust õppimas umbes kaks korda nädalas ja eelmine nädal sai veel teatriski käidud. Ehk- käin liiga palju linnas. Kui küsite kuidas koolis läheb siis võiks ju vastata eestlasele kohaselt - HÄSTI! Tegelikult võiks pikalt-laialt rääkida sellest, kui keeruline on pärast nii pikka koolipausi jälle istuda ja seda tervelt 8 tundi. 8 tunni jooksul tuleb niivõrd palju informatsiooni peale, mida salvestada oma roostes ajurakkudesse. Muidugi selle kõik kompenseerib ülimalt vahva seltskond, ma ei tea kas asi on minus, ehk olen liiga kaua "kodus istunud" ja minujaoks tundubki nn värske veri eriti lahe või ongi ettevõtlikud inimesed lahedad? Eelmisel nädalal kirjutas mulle ema ja kutsus mind teatrisse, pigem vestlusõhtule mille teemaks oli "Mida mehed tahavad?" Enne etendust juba teadsime, et meh...

Ükspäev vedelesin facebookis ja nägin vegan grupis, et keegi kirjutas : Maximas kodutehnika -40% ja vahi selline juurviljaspiraalitaja ulme odav. Vahemärkusena - Ma ei ole vegan, seal grupis lihtsalt liigub palju huvitavaid tooteid ja retsepte. Otseloomulikult on ju mul ka seda masinat tarvis. Ja üldsegi on mul LIIGA palju asju tarvis. Kuidas küll end taltsutada?  😐 Maxima on kahjuks meist 20 kilomeetri kaugusel, aga õnneks ämmast nii pool kilomeetrit. Sten kupatas ema poodi. Vedas mul. Järgmisel õhtul tõime vigurvända koju. Lasime kõik külmkapis olevad värsked kurgid vedrudeks ja spagettideks ja laastudeks. Vahva eks. No ja et kisa ja kära oleks vähem , siis pean ma ju seda vigurvänta ka kasutama. Mis teha? Hea küll, teeme kanavokki. Eee okei. Paprikat sellega viilutada ei saa, kana ka mitte. Selge , panen porgandit siis ka. Üritasin mis ma üritasin, aga porgandid on nii piitspeenikesed ja see asi mis seal mille külge porgand panna , see lihtsalt on mõeldud jämedamatele? köö...

Kui palju julgeid otsuseid oled Sina oma elus teinud? Ma ise arvan, et mina olen küll pea ees vette hüpanud nii mõnigi kord. Näiteks enne Stenniga kohtumist otsustasin päevapealt oma kõik asjad autosse pakkida Tartust Tallinnasse kolida. Jah, just niisama. Lasin end samas firmas Tallinnasse üle kanda ja sain veel parema ametikoha ka veel. Kohtusin oma eluarmastusega seal.Veel julgem otsus oli meil kolida kuhugile kaugele maa majja. Ja siin me oleme. Üdini rahul oma eluga. Siinkohal hullused ei lõppe. Ma andsin oma kahte eelnevasse töökohta lahkumisavaldused. Põletasin kõik sillad, et naasta tagasi lapsehoolduspuhkuselt oma vanale ametikohale. Ma olen töötu. AGA ma ei kavatse lihtsalt logelema jääda või ainult koduperenaisetöid teha. Minu peas küpses plaan. Plaan mida ma edasi teha tahan. Võtsin end töötuna arvele ja hakkasin kirjutama äriplaani. Äriplaani kirjutasin ööd ja päevad, ööune arvelt, perekonna arvelt, kõige ja kõigi arvelt. Käisin ärinõuandlates konsultatsioonides, õp...

Elame ju Peipsi ääres, no mis elu see siin oleks ilma suitsukalata. Kas mäletate, et otsisime suitsuahju valmistajat?  Saime tookord palju pakkumisi ja siis asi hääbus. Ilusate ilmade tulekuga kasvas ka Stennil suitsuahju omamise isu ja nii me tellimuse sisse andsimegi. Oma ahju tellisime eraisikult, ning saime ahju kätte nädalaga. Kõik on täpselt vastavalt meie soovile tehtud. Samalajal kui me täna mõnusalt lumisel reedel ahju järel käisime jäid ämm ja äi kala puhastama. Vedas meil. No ja tõimegi ahju koju , panime paika ja asusimegi kütma ja kala suitsutama. No ma räägin küll meie vormis, aga tegelikult tegin ma ainult pilti ja sõin kala 😂 Mis ma öelda hoopis tahan on see, et meil on ahi ja Teil on nüüd suitsukala. Üritame ikka kord nädalas ahjule lepalaastu näidata. Hoidke siis meie  facebookil silm peal .

Oli üks täiesti suvaline teisipäev. Ei päris suvaline siiski ei olnud, see oli see kevade alguse teisipäev. Mia magab, ajan sõbrantsidega netis juttu. Kalpsan kööki lasen endale mõnusa latte, ise veel liigun tagasi suurde tuppa ja mõtlen, kas vaatan oma tobedat metskassi telekast või pigem pikeerin veel viimased tomatid ja piprad àra. Istun arvuti taha maha ja kuulen.. Kohvimasin lülitab end välja. Selge- see tähendab ju et lasi selle sortsu loputusvett ka mu latte sisse. No mis seal ikka, oma kohv, oma vesi. Ära lmselt ei sure. Lonksan kohvi ja istun läpaka taha. Kuulen heli "plönn". Teate seda heli? See on see heli kui sulle e-mail tuleb. E-mail gmail on mul viimaselajal koguaeg lahti, sest ootan ühte olulist ostsust. Kui otsus saabub siis räägin sellest ka. Võtan mina siis selle gmaili lahti ja vaatan ÕHTULEHT. Seest hakkas keerama ja uskuge mind see ei olnud sellest loputusveest seal kohvis. No ja ei olegi mingi reklaam, vaid õhtulehe ajakirjanik kirjutab mulle ja ...

Ma ei ole jaganud oma sünnituskogemust vist mitte kellegagi, aga otsus, et suletakse Põlva sünnitusmaja pani mind kirjutama just seda lugu. Oli juuli 2016 algus , kui mul hakkasid valud. Pöördusime Tartu Ülikooli kliinikumi. Masin näitas väga pikki ja kõrgeid valusid. Emakakael oli kinni. Kõik. Kirjutati 100 no-spa tabletti. Põrgu valud nädal aega. Kannatasin, nutsin, vingusin. Käisin oma arsti juures Tamme erakliinikus, kus olin ka arvel. Seal tuvastati samuti, väga tugevad ja pikad valud. Möödusid veel mõned päevad.. asi läks aina hullemaks. Pöördusime TÜK-i sünnitusosakonda. Vastuse saime, et kurb on tõesti, et valud on pikad, aga mida teha ei ole - nii see sünnitus käibki. Unetud ja pisarate rohked ööd.. Mõõdan valude vahesid telefoni tõmmatud äpiga. Valud on meeletud ja tihedad. Pöördusime TÜKi. Väga vahva vastuvõtt. Pandi aga aparaadi alla ja kurb tõsiasi, valud on , on ka tugevad ja pikad, aga auk on kinni kao ära koju. Puhkesin nutma, mille peale ämmaemand kukkus aga nähva...

Ma olen natukene venitanud selle postitusega. Mitte, et ma ei tahaks seda kirjutada või, et mul ei oleks millestki kirjutada, vaid see tähendaks nagu mingi etapi lõppu. Kuputatud on juba 6 nädalat. See kuptamine on saanud üheks minu igapäeva tegevuseks, umbes sama elementaarne kui hommikuti hammaste pesemine. Kui kahe nädala möödudes olin suhteliselt sinikaid täis, siis nüüdseks enam sinikaid ei ole ja juurde ka ei ole tulnud. Sel kuul olen ma põhirõhku pööranud reitele, kuid nüüd edaspidi kavatsen ühe intensiivse kuuri teha kõhupiirkonnale ja ehk saab ka Lõuna-Eesti supipaja sangadest ka lahti ;) Kui nüüd numbritest rääkida, kahe nädala möödudes oli mõlemalt reielt kadunud 2cm (Postituse leiad  SIIT! ), siis nüüd on see number juba 4cm. Palja silmaga ma erinevust ei märka ja püksidki midagi ei reeda, aga käega katsudes tunnen, et nahk on tunduvalt pehmem ja siledam, kui varem. Kasutada sain  magusmandliõli  ja  avokaadoõli , pean tunnistama, et minu lemmikuk...